Cooki saared

Cooki saared inglise Cook Islands maoori Kūki 'Āirani
Cooki saarte lipp Cooki saarte vapp
Pealinn	Avarua
Pindala	236 km²
Ametlikud keeled	inglise, Cooki saarte maoori
Rahvaarv	14 222 (2023)[1]
Rahvastikutihedus	60,3 in/km²
Kuningas	Charles III
Kuninga esindaja	Tom Marsters
Peaminister	Mark Brown
Valuuta	Uus-Meremaa dollar, Cooki saarte dollar
Ajavöönd	UTC-10
Tippdomeen	.ck

Cooki saared (rarotonga: Kūki ‘Airani; tongareva: Kūki Airani) on saareriik Polüneesias, Vaikse ookeani lõunaosas. See koosneb 15 saarest, mille kogupindala on ligikaudu 236,7 ruutkilomeetrit. Cooki saarte majandusvöönd hõlmab 1 960 027 ruutkilomeetrit ookeani. Saareriigi pealinn on Avarua.

Cooki saared on Uus-Meremaaga vabalt assotsieerunud riik. Alates 21. sajandi algusest on Cooki saared juhtinud oma iseseisvat välis- ja kaitsepoliitikat ning neil on ka oma tollieeskirjad. Riigil ei ole sõjaväge, mistõttu vastutab riigikaitse eest Uus-Meremaa. Viimastel aastakümnetel on Cooki saared võtnud kasutusele üha enesekindlama ja selgepiirilisema välispoliitika ning Cooki saarlane Henry Puna oli aastatel 2021–2024 Vaikse Ookeani Saarte Foorumi peasekretär. Enamik Cooki saarlasi on ka Uus-Meremaa kodanikud, kuid neil on ka Cooki saarte kodanike staatus, mida teistele Uus-Meremaa kodanikele ei anta. Cooki saared on alates 1980. aastast olnud aktiivne Vaikse ookeani kogukonna liige.

Cooki saarte peamised asulad paiknevad Rarotonga saarel, kus asub ka Rarotonga rahvusvaheline lennujaam. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Cooki saarte rahvaarv 14 987. Uus-Meremaal ja Austraalias elavad suured Cooki saarlaste kogukonnad ning 2018. aasta toimunud Uus-Meremaa rahvaloendusel väitis 80 532 inimest, et on Cooki saarlased või Cooki saarte päritolu.^[2] 2021. aasta Austraalia rahvaloenduse ajal elas riigis 28 000 Cooki saarlast, kellest paljud olid Austraalia kodakondsusega.