Elsassi murre

Elsassi murre ehk elsassi keel^[1] (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.

Elsassi murre on lähedalt seotud teiste alemanni murretega nagu saksa keele Šveitsi murre, Švaabi, Kaiserstuhli ja Markgräflerlandi murded. Seda aetakse sageli segi Lorraine'i frangi murdega, mis on Elsassi murde kaugem sugulane frangi rühmast ning mida kõneldakse Alsace'i kirdenurgas ja naaberprovintsis Lorraine'is. Nagu teisteski keeltes ja murretes, avalduvad ka Elsassi murdes mitmesugused välismõjud. Selles leidub jidiši päritolu laensõnu ning tänapäevases elsassi kõnekeeles on hulgaliselt prantsuse ja inglise laene, eriti uute tehnoloogiate alal.

Paljud elsaslased suudavad vajaduse korral kirjutada enam-vähem viisakas saksa kirjakeeles. Enamiku jaoks neist on see siiski haruldane ning seda oskavad vaid need, kes on koolis või tööl saksa keelt õppinud. Elsassi murde tarvitus sõltub paljuski kohast, funktsioonist, vestluskaaslastest ja muudest asjaoludest. Mõned murdekõnelejad ei taha kõnelda võõrastega riigisaksa keelt ning eelistavad prantsuse keelt. Seevastu paljud, kes elavad Šveitsi Baseli linnkantoni piiri ääres, kõnelevad sealt pärit šveitslastega oma murret, kuna need on enamjaolt vastastikku arusaadavad. Samamoodi võidakse suhelda Markgräflerlandi sakslastega. Mõned tänavanimed Alsace'is on elsassi kirjapildis; varem olid sildid üksnes prantsuse keeles, kuid tänapäeval on mõnel pool kakskeelsed tänavasildid, eriti Strasbourgis ja Mulhouse'is.