Endorfiinid

Endorfiinid (inglise keeles endorphines) on paljude loomade närvisüsteemis neuronite sünteesitud ja vabastatavad looduslikud (endogeensed) (opioid)neuropeptiidid, mis seonduvad opioidiretseptoritega, ja arvatakse, et harilikult need pärsivad (vaigistavad) orgaanilise valu edastamist närvikiududes.

Endorfiinid osalevad sellistes normaalsetes füsioloogilistes protsessides nagu toitumine, joomine, paaritumine, vererõhu ja kehatemperatuuri regulatsioon ning emalik hoolivus; lisaks ka sellistes mentaalsetes protsessides nagu õppimine.

Endorfiinide sünteesi, lõhustumist ja toimet teistel selgroogsetel, peale mitmete katseloomade ja inimeste, on vähe uuritud, kuid arvatakse, et kuna nad seonduvad opioidretseptoritega (või nendega sarnaste retseptoritega), on nende ülesanne siiski ka valu vaigistamine.

Selgroogsete opioidpeptiidiga sarnaseid molekule on tuvastatud ka putukatel.^[1]

Endorfiinid on ka molekulide klass, kuhu kuuluvad alfaendorfiin, beetaendorfiin, gammaendorfiin, alfaneoendorfiin ja beetaneoendorfiin.

Looduslikke endorfiine sünteesitakse kesknärvisüsteemis pea- (ajuripatsi näärmehüpofüüs) ja seljaajus ning sisemises närvisüsteemis jm ning vabastatakse kas vastusena neurotransmitteritele (pärssivad mediaatorained) või inhibeeritakse nende vabastamist (näiteks katehhoolamiinid).

Looduslikke endorfiine sünteesitakse prohormoonidest: ajuripatsis sünteesitakse proopiomelanokortiin -> beetalipotropiin -> beetaendorfiin. Endorfiini molekulid vabastatakse aksoni jätkete kaudu kiirelt signaali vastuvõtvasse neuronisse ja seondudes sellel vastavate retseptoritega kutsub sageli esile spetsiifilise inhibitsiooni.

Lisaks sellele stimuleerivad endorfiinid selliste hormoonide eritumist nagu kasvuhormoon, prolaktiin, adrenikortiktropiin ja antidiureetiline hormoon, inhibeerivad luteiniseeriva hormooni, folliikuleid stimuleeriva hormooni ja türeotropiini eritumist.

Uuemad endorfiinide uuringute tulemused on näidanud, et nende metabolism on üsna suure tähtsusega ka lümfoid(-immuun)süsteemi regulatsioonil ja suhtlemisel teiste elundisüsteemidega. Endorfiinid evivad ringluses (ka vastavate ensüümide toimel) immunomoduleerivat toimet – immunosupressiooni. Ka lümfotsüüdid võivad endorfiine sünteesida, tõenäoliselt ka T-rakud, (CD4+ ja CD8+ T-rakud metaboliseerivad).^[2]

Põletike korral on tuvastatud endorfiine T-rakkudes, B-rakkudes, monotsüütides ja makrofaagides.

Arvatakse, et just endorfiinide toimel võib inimestel (lisaks seedetegevusele ning ravimite ja muude ainete tarvitamisele ka selliste füüsiliselt pingutavate tegevuste nagu sportimine ja seks tagajärjel) vallanduda heaolutunne ning rasedatel naistel sünnituse ajal vallanduda ka autoanalgeesia.