Energia salvestamine

Energia salvestamine on energia hoiustamine, et seda saaks hiljem vajadust mööda kasutada. Energiat salvestatakse väikestes kogustes lühiajaliselt näiteks kokkusurutud vedrusse, suruõhuballooni, tõstetud raskusesse. Elukondlikeks ja tööstuslikeks vajadusteks on vaja salvestada energiat suurtes kogustes, et katta energiavajadust, kui ebastabiilsed energiaallikad (tuule- ja päikeseelektrijaamad) ei taga piisavat energiavarustust. Lahendus peitub energia salvestamises – osa toodetud energiast pannakse tuule-/päikesevaba perioodi jaoks hoiule.^{[1] [2]}

Salvestamist vajav energia võib esineda mehaanilise energiana, termilise energiana, elektrienergiana, kiirgusenergiana, hüdraulilise energiana. Salvestamiseks muundatakse raskemini hoiustatav energia kergemini kasutatavaks ja salvestatud energia vajadusel kättesaamine majanduslikult tulusamaks. Mõned tehnoloogiad võimaldavad energia lühiajalist hoiustamist, mõned pikaajalist. Energiasalvesteid liigitatakse salvestatava energia järgi: elektrienergia, soojusenergia, mehaaniline energia, keemiline energia jms. Elektrienergia lühiajalise salvestamise näide on laetav aku, milles elektrienergia muundatakse keemiliseks energiaks, mille saab uuesti tagasi muundada elektrienergiaks. Pikaajalise energia salvestamise näiteks on fossiilkütused, millesse on miljonite aastate kestel salvestatud fotosünteesi vahendusel keemiliseks energiaks muundatud Päikese kiirgusenergia. Hüdroenergia on atmosfääris aurumise, konvektsiooni ja advektsiooni käigus vee potentsiaalseks energiaks muundunud Päikese kiirgusenergia.