See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2019) |
Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2019) |
Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel. See asub Píndose mäestiku ja Joonia mere vahel, ulatudes Vlorë lahest ja Keraunia mägedest põhjas Amvrakía lahe ja Rooma linna Nikopolise varemeteni lõunas. Praegu jaguneb see Ípeirose piirkonna Loode-Kreekas ning Gjirokastëri, Vlorë ja Berati maakonna vahel Lõuna-Albaanias. Epeirose suurim linn on Ioánnina, Ípeirose piirkonna keskus; Gjirokastër on suurim linn Epeirose Albaania osas.
Karm ja mägine piirkond Epeiros oli Vana-Kreeka loodeosa. Seda asustasid kreeka hõimud haoonid, molossid ja tesprotid ning seal asus Dodone pühamu, vanim Vana-Kreeka oraakel ja Delfi järel kõige hinnatum. Ühendatuna aastal 370 eKr Aiakiidide dünastia poolt ühtsesse riiki, saavutas Epeiros kuulsust Pyrrhose valitsemisajal, kes võitles Rooma vabariigiga reas kampaaniates. Epeirosest sai koos ülejäänud Kreekaga aastal 146 eKr Rooma vabariigi osa, seejärel Rooma keisririigi ja Ida-Rooma keisririigi osa.
Pärast Konstantinoopoli langemist Neljandas ristisõjas sai Epeirosest Epeirose despootkonna keskus, mis oli üks Bütsantsi järglasriike. Vallutatuna 15. sajandil Osmanite riigi poolt, muutus Epeiros Ali paša valitsemise all 19. sajandi alguses pooliseseisvaks, kuid Osmanid taastasid oma kontrolli aastal 1821. Pärast Balkani sõdu ja Esimest maailmasõda sai Lõuna-Epeirosest Kreeka osa, samas kui Põhja-Epeirosest sai Albaania osa.