Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889. aastani.
Pädevuselt olid foogtikohtud põhiliselt kriminaal-, 17.–19. sajandil politsei- ja tsiviilkohtud.
Foogtikohtu koosseisu kuulusid raeliikmete hulgast valitud kohtufoogt (saksa k. Gerichtsvogt) ja kaks linnavanemat. Kohtu liikmed valiti kohaliku kodanikkonna poolt Rakveres kolmeks aastaks, Paides ja Paldiskis eluks ajaks. Rakveres, Paides ja Paldiskis, kus ei olnud magistraati, oli foogtikohus ka omavalitsusorgan. Tallinnast halduslikult eraldatud Toompeal oli lossifoogtikohus[1].
Linna kantseleid juhatas notar, kes valiti Rakveres ja Paides kodanikkonna, Paldiskis foogtikohtu poolt. Iga foogtikohtu juures oli kohtuteener.
Narvas oli Narva foogtikohus esimese astme kohtu- ja politseiasutus. Foogtikohust juhtis kohtufoogt, kelle valis Narva raad. Kohus allus Narva raele ning foogtikohtu otsused võis edasi kaevata Narva raele. Pärnus oli Pärnu foogtikohus ka üks Pärnu rae alamkohtutest.