Gallium

Gallium on keemiline element järjenumbriga 31. Omadustelt on gallium metall.

Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71.

Normaaltingimustel stabiilne vorm on hõbedane tahke aine tihedusega 5,9 g/cm³.

Galliumil on eripärased füüsikalised omadused. Nimelt sulab tahke gallium temperatuuril 29,8 kraadi Celsiust ja tõmbub seejuures umbes 3,1% kokku. Sulagalliumil aga on tugev kalduvus alla jahtuda, mistõttu ta võib toatemperatuuril pikka aega vedelana püsida ja tahke galliumi saamiseks on sageli vaja olemasolev tahke gallium vedela galliumiga kokkupuutesse viia. Kuid gallium võib ka iseenesest tahkuda ja kuna ta tahkudes paisub, on see ohtlik nõudele, kus gallium on. Samuti moodustab gallium paljude metallidega sulameid; see kahjustab neid metalle.

Elavhõbedaga gallium ei segune. Erinevalt elavhõbedast on galliumil väga kõrge keemistemperatuur: 2204 kraadi Celsiust, mistõttu vedel gallium aurab vähe isegi kõrgel temperatuuril. Erinevalt elavhõbedast märgab gallium hästi klaasi ja portselani, moodustades hea peegelkihi.

Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel. Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal.

• Vedela galliumi tilgad ühinevad suuremaks
• Galliumi käitumine 20-protsendilises väävelhappes, millele lisatakse kaaliumdikromaati