Gay-Lussaci seadus

Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi. Seda terminit kasutatakse mitmes tähenduses, aga põhiliselt reageerivate gaaside ruumalade suhet puudutava seaduse tähenduses.

Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside ruumala mõõdetakse samal rõhul ja samal temperatuuril, siis nii reaktsiooni lähteainete kui ka saaduste suhe on väljendatav väikeste positiivsete täisarvude abil.

See seadus peegeldab asjaolu, et vastavalt Avogadro seadusele sisaldavad kõigi gaaside ühesugused ruumalad samal temperatuuril ja rõhul ühesuguse arvu molekule ning et keemilistes reaktsioonides reageerivad molekulid omavahel täisarvulistes vahekordades. Neid vahekordi saab täpsemalt väljendada reaktsioonivalemiga.

Selle seaduse avaldas esimesena Gay-Lussac aastal 1808.

Gay-Lussaci nime seostatakse teisegi seadusega, mille kohaselt on jääva ruumala ja jääva massiga gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Teisisõnu, kui gaasi ruumala hoida muutumatuna, siis tema temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda.

See seadus peegeldab asjaolu, et temperatuur on aineosakeste kineetilise energia mõõt. Kui gaasiosakeste kineetiline energia suureneb, siis nad põrkuvad anuma seintega sagedamini kokku, avaldades sellele suuremat rõhku.

Selle seaduse avastas prantsuse füüsik ja leiutaja Guillaume Amontons aastatel 1700–1702, kui ta püüdis ehitada termomeetrit. Seepärast oleks seda õigem nimetada Amontonsi seaduseks. Amontons'i seadus, Charles'i seadus ja Boyle'i seadus moodustavad ühtekokku gaaside ühendseaduse ja koos Avogadro seadusega ideaalse gaasi seaduse.