Gestapo

Riiklik Salapolitsei
	Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)
Lühend	Sipo
Asutatud	26. aprillil 1933
Tegevuse lõpetanud	8. mail 1945
Eesmärk	riikliku julgeoleku tagamine
Peakorter	Prinz-Albrecht-Straße 8
Asukoht	Berliin
Tegevuspiirkond	Saksa Riik
Juht	Rudolf Diels (1933–1934); Reinhard Heydrich (1934–1942); Heinrich Müller (1942–1945)
Emaorganisatsioon	Riigi Julgeoleku Peaamet
Töötajad	32 000 seisuga 1944

Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei 'riiklik salapolitsei'; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli poliitiline salapolitsei Saksamaal aastatel 1933–1945.

Gestapo moodustati 26. aprillil 1933 Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) valimisvõitu 1933. aastal sai selle liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteiliste ja riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimise ja liitmise teel. Repressioonide kõrgajal alates 1939. aastast tegutses Gestapo Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana. Kuna Gestapo oli oma ülesehituselt ning alluvuselt nii riiklik kui ka parteiline asutus, olid auastmetena ja ametikoha nimetustena kasutusel tsiviilpolitseis käibel olevad nimetused.

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.