Back Griep AF Influenza ALS Gripe AN إنفلونزا Arabic انفلونزا ARZ ইনফ্লুৱেঞ্জা AS Gripe AST इनफ़्लुएंज़ा AWA Jurma usu AY Qrip AZ
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Gripp | |
|---|---|
| Influenza | |
 | |
|
TEM pilt gripiviirusest. Suurendus umbes 100 000 korda | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | JJ.10 |
| RHK-9 | 487 |
| DiseasesDB | 6791 |
| MedlinePlus | 000080 |
| eMedicine | med/1170 ped/3006 |
| MeSH | D007251 |
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud. Gripp tekitab paljudes riikides märkimisväärset majanduslikku kahju.
Grippi on võimalik diagnoosida ainult laboratoorsete uuringutega. Igapäevases kõnepruugis nimetatakse gripiks mitmesuguseid viiruslikke ülemiste hingamisteede haigusi (põhjustajaks paragripi, respiratoor-süntsütiaalsed, adeno-, entero-, rino- jm viirused), tegelik gripp moodustab vaid väikse osa sesoonsetest viirushaigustest. 2004. aastal registreeriti Eestis 226 646 ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, grippi registreeriti vaid 1400 juhul.
Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, põhjapoolkeral on gripilaine kõrgaeg tavaliselt jaanuaris-veebruaris, sellisele sesoonsusele puudub seni rahuldav seletus.