Gruusia

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Gruusia gruusia საქართველო Sakharthvelo
Gruusia lipp Gruusia vapp
Riigihümn	Thavisuphleba
Pealinn	Thbilisi
Pindala	69 700 km²[a]
Riigikeel	gruusia keel
Rahvaarv	3 688 600 (1.01.2022)[b][1]
President	Mihheil Kavelašvili
Peaminister	Irakli Kobahhidze
Iseseisvus	26. mai 1918 (kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik); 9. aprill 1991 (taastati, iseseisvus Nõukogude Liidust)
SKT	15,159 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	4045 $ (2017)[3]
Valuuta	lari (GEL)
Ajavöönd	maailmaaeg +4
Tippdomeen	.ge
ROK-i kood	GEO
Telefonikood	995
↑ Pindala de jure. Pindala ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata on 57 215 km². ↑ Rahvaarv ilma okupeeritud territooriumiteta.

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril. ÜRO statistika liigitab riigi Lääne-Aasiasse,^[4][5] Euroopa Liit aga pigem Ida-Euroopasse^[6][7] kuuluvaks. Riik piirneb läänes Musta mere, põhjas ja kirdes Venemaa, lõunas Türgi ja Armeenia ning kagus Aserbaidžaaniga. Gruusia pealinn ja ühtlasi suurim linn on Thbilisi. Riigi pindala on 69 420 ruutkilomeetrit. 2015. aastal elas Gruusias umbes 3,73 miljonit inimest. Gruusia on unitaarne esindusdemokraatlik poolpresidentaalne vabariik.

Antiikajal rajati praeguse Gruusia aladele mitu väikest kuningriiki. Kolchise ja Ibeeria kuningriigis kujunes juba 4. sajandi alguses riigiusuks kristlus, mis viis varem domineerinud paganlike mitraismi usuvoolude hääbumiseni. Ühinenud Gruusia kuningriik saavutas suurima poliitilise ja majandusliku mõju perioodil 11. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni – eelkõige kuningas Davith IV ja kuninganna Tamari valitsusajal. Seejärel lagunes Gruusia väiksemateks riigikesteks, kaotas oma mõju ning langes järjest mongolite, osmanite ning pärslaste võimu alla. 1783. aastal moodustas Gruusia idaosas asunud Kharthli-Kahhethi kuningriik liidu Venemaa keisririigiga, mis sillutas tee Gruusia järkjärguliseks Venemaaga liitmiseks alates 1801. aastast. Venemaa 1917. aasta revolutsioonide järel saavutas Gruusia aastal 1918 iseseisvuse ning kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik. Kuid 1921. aastal okupeeris Nõukogude Venemaa Gruusia ja liitis selle 1922. aastal Nõukogude Liiduga. 1991. aastal taasiseseisvunud Gruusia kannatas 1990. aastatel majandusraskuste ning kodusõja tõttu. 2003. aastal riigis toimunud võimuvahetuse järel, mis sai tuntuks Rooside revolutsioonina, võttis Gruusia välispoliitikas läänele orienteeritud suuna ning viis läbi mitu majandus- ja poliitilist reformi.

Gruusia on Euroopa Nõukogu ja GUAM-i liige.

Gruusia koosseisu kuulub kaks de facto iseseisvat piirkonda – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mille iseseisvust toetasid mõned riigid 2008. aasta Vene-Gruusia sõja järel. Gruusia ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest ei tunnista nende piirkondade iseseisvust ja käsitleb neid kui Venemaa sõjalise okupatsiooni all olevaid Gruusia alasid.