Hematiit | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | Fe2O3 |
Mineraaliklass | oksiidid |
Molekulmass | 159,69 |
Värvus | hall, must, mustjaspunane |
Tihedus | 5,26 g/cm³ |
Kõvadus | 5...6 |
Lõhenevus | puudub |
Süngoonia | heksagonaalne (trigonaalne) |
Punktigrupp | heksagonaalne heksagonaalne skalenoeedriline |
Kriips | punakaspruun |
Kaksistumine | esineb |
Murdepind | karpjas |
Läige | metalne |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | üheteljeline |
Optiline märk | negatiivne |
Kaksikmurdumine | 0,28 |
Reljeef | väga kõrge positiivne |
Pleokroism | esineb |
nω | 3,15...3,22 |
nε | 2,87...2,94 |
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Hematiit on kolmevalentse raua oksiid (Fe2O3).
Hematiit on magnetiidi kõrval peamine rauamaak.
Hematiit võib esineda nii kristallide kui ka neerjate, muldjate või kiudjate agregaatidena. Hematiit on enamasti hallikat värvi, kuid temaga tõmmatud kriips on alati iseloomulikult kirsipunane. Hematiit annab punaka värvuse rauda sisaldavaile settekivimeile ja mineraalidele. Näiteks liivakivi ja lateriit on punakad peamiselt hematiidisisalduse tõttu. Graniit on enamasti punakat värvi, sest üks tema koostisosa, kaaliumpäevakivi, sisaldab peendispersset hematiiti, mis värvib puhtana valge mineraali roosakaks.
Tardkivimeis on hematiit vähem levinud kui settekivimeis ja nende moondunud ekvivalentides. Hematiit on tihti sekundaarne mineraal, mis tähendab seda, et ta on tekkinud mõne teise rauda sisaldava mineraali arvelt.
Hematiit on polarisatsioonimikroskoobis praktiliselt läbipaistmatu, mistõttu tabelis esitatud kristallooptilised andmed pole enamasti reaalselt jälgitavad.