Hoius

Hoiuseks ehk deposiidiks ehk tagatisrahaks (ladina keeles depositum 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse raha, mis on antud finantsasutusse hoiule kogumise või hoiustamise eesmärgil.^[1] See on füüsilise või juriidilise isiku panka hoiustatud rahasumma intressitulu saamiseks.^[2] Hoiuseintress tekib finantstehingute käigus.

Raha on võimalik hoiustada kommertspankades või hoiu-laenuühistutes. Pankades hoiustamise eelis on panga pankroti korral riiklik tagatis, kuid hoiu-laenuühistute puhul see ei kehti.^[3]

Hoiused on kaitstud tagatisfondi seaduse alusel ning finantsasutuste vastavust seadusele jälgib Eestis Finantsinspektsioon. Iga ettevõtte ja inimese kohta on ühes krediidiasutuses täielikult tagatud 100 000 eurot koos intressiga. Hüvitis tuleb välja maksta vähemalt 10 tööpäeva jooksul pärast hoiuse peatamist ja väljamaksed peavad olema tehtud 20 tööpäeva jooksul.^[4]

Klient saab oma raha välja võtta või kasutada asutuses kehtestatud tingimuste kohaselt. Kui see on tähtajaline hoius, peab klient enne raha väljavõtmist ootama perioodi lõpuni. Samuti võib inimene väärtesemeid hoiustada seifis, makstes selle teenuse eest kindla summa. Kommertspank tegutseb inimeste vahel finantsvahendajana, tulles vastu mõlema poole vajadustele .^[5]

Eesti hoiuse tagamise skeemiga on tagatud Eestis tegevusloa alusel tegutsevates pankades hoitavad hoiused. See tegevusluba on Eestis järgmistel pankadel: Swedbank, SEB Pank, Luminor, LHV Pank, Coop Pank, Bigbank, Inbank, Holm Bank ja TBB pank.^[4]

Finantsasutuse tegevuseks on peamiselt raha laenamine isikult või ettevõttelt ehk raha hoiustamine ning hoiustatud raha eest maksavad finantsasutused hoiustajale intressi. Hoiustatud raha eest annab pank laenu kolmandale isikule või ettevõttele ja teenib selle pealt ise intressi.^[6]

Hoiuse intress on igal teenuseosutajal erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 0,01–9%, mis sõltub omakorda hoiustavast summast ja krediidiasutusest. Hoiu-laenuühistute puhul on intress suurem kui pankades, kuid ka riskid on suuremad.