Isikuandmete kaitse seadus (lühend IKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. 15. jaanuarist 2019 kehtib Eestis uus isikuandmete kaitse seadus, mis kohaldas Eesti õigusruumi Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (EL 2016/679) ning sellega seoses muutis senist andmekaitseregulatsiooni oluliselt (näiteks kaotati seadusest senine delikaatsete isikuandmete kategooria). Varasem samanimeline seadus loeti kehtetuks (mitte ei tehtud selles muudatusi).
Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andmekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud.[1]
Isikuandmete avaldamise õigupärasus hõlmab lisaks institutsionaalsele andmete avaldamisele ka isiku enda poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõimet on piiratud, kuna piiratud teovõimega isik ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale.
Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
- ↑ Ain Seppik ja Märt Kraft. "SELETUSKIRI. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu juurde". Sihtasustus Eesti Õiguskeskus. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.06.2007. Vaadatud 5.02.2008.