Jalg

See artikkel räägib kulgemiselundist; jalaks nimetatakse ka alajäset; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jalg (täpsustus)

Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.

Enamasti on jalg pikergune ning jala alumise otsa kuju aitab keharaskust laiemalt jaotada. Selgroogsetel on jalg kerega ühendatud puusaliigese abil. Enamikul loomadest on paarisarv jalgu, kuid tigudel on jalgu üksainus ja paljudel, näiteks ainuraksetel ja vaaladel, pole üldse jalgu.

Paljudel loomarühmadel on jalgade arv tähtis eristustunnus. Näiteks tetrapoodide ülemklass on saanud nime sellest, et enamasti on sellesse kuuluvatel loomadel 4 jalga. Putukatel on 6 jalga, ämblikulaadsetel 8. Kahelõpuseste alamklass jagatakse kaheksahaarmeliste ja kümnehaarmeliste seltsi.

Juhtub, et loomarühma nimes on mainitud teistsugune jalgade arv ,kui sellesse kuuluvatel loomadel tavaliselt on. Sajajalgsetel võib olla vähem kui 20 või rohkem kui 300 jalga, kõige tuntumatel sajajalgsetel skolopendritel on 42–46 jalga^[1]. Tuhatjalgsetel on alati vähem kui 1000 jalga, ehkki neil võib olla jalgu kuni 750.

Imetajad on üldiselt nelja jalaga. Kuid nende hulka kuuluv inimene loetakse kahejalgseks. Inimese eellastel olnud esijalad on muundunud käteks, mida teistel imetajatel üldiselt ei esine. Käed on kohastunud objektide haaramiseks ja hoidmiseks ning väga täpseteks liigutusteks ega toimi kulgemiselundina.

Lindude ja nahkhiirte esijalad on moondunud tiibadeks. Sellistena on need säilitanud esialgse kulgemiselundi otstarbe, ehkki nad on kohastunud kulgema mitte maad mööda nagu tetrapoodid enamasti, vaid läbi õhu.

Inimese jalad on alajäsemed.