Kalpa (sanskriti keeles kalpa ‘aegkond’; paali keeles kappa; tiibeti keeles bskal pa; hiina keeles 劫 jie; jaapani keeles kō) on india õpetustes mõiste, millega tähistatakse väga pikka ajaperioodi, mis hõlmab suure hulga ajastuid (sanskriti keeles yuga).
Hinduistlikus mütoloogias on kalpa üks päev Brahma elus, mille jooksul maailm luuakse, kestab ja lõpuks hävib igal õhtul. Pärast seda maailma ei eksisteeri, kuid ta luuakse järgmisel päeval uuesti. Selline kalpade tsükkel on alguse ja lõputa, mistõttu Budismis nimetatakse nende hulka tihti ‘loendamatuks’ (sanskriti keeles asaṃkhyeya).
Budistlikus mütoloogias nimetatakse kalpat, kus buddhasid ei ole, ‘tühjaks aegkonnaks’ (sanskriti keeles śūnyakalpa). Praeguses kalpas on juba olnud neli buddhat (Krakutšanda, Kanakamuni, Kāšjapa ja Gautama) ning üks buddha, Maitreja, on veel tulemas.[1]