Kaltsium

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kaltsium
Kaltsium inertses keskkonnas
Üldised omadused
Keemiline valem	Ca
Välimus	hõbehall tahkis
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	40,078 amü
Sulamistemperatuur	1115,15 K (842 °C)
Keemistemperatuur	1757,15 K (1484 °C)
Tihedus	1550 kg/m³
Termokeemia
S0gaas	158,884 J/mol·K
S0tahke	41,59 J/mol·K
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+.

Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal.

Kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku, räni, alumiiniumi ja raua järel. Cl^-, Na⁺, Mg²⁺ ja SO₄^2- järel on Ca²⁺ viies lahustunud ioon merevees nii massi kui ka molaarsuse poolest.^[1]

Kaltsiumisoolad on elusorganismidele väga olulised mineraalained, eriti olulised on need raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca²⁺) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes protsessides. Kuna kaltsiumiühendid on olulised ained luude, hammaste ja kodade ehituses on see massi poolest levinuim metalliline keemiline element paljudes loomades.

Kaltsium on ka igapäevaselt leitav toitudes ja jookides nagu juust, piim, jogurt ja mõned puuviljad.