Karakalpaki keel (qaraqalpaq tili) | |
---|---|
Kõneldakse | Usbekistanis, Kasahstanis, Afganistanis ja Venemaal. |
Kokku kõnelejaid | 412 000 (1993) |
Keelesugulus |
altai keeled turgi keeled kõptšaki keeled kõptšaki-nogai keeled karakalpaki keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Usbekistan (Karakalpakkia) |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | kaa |
ISO 639-3 | kaa |
Karakalpaki keel (karakalpaki keeles Qaraqalpaq tili, Қарақалпақ тили) on turgi keelte kõptšaki rühma kõptšaki-nogai alarühma kuuluv keel. Karakalpaki keele kõnelejate üldarv oli 1993. aastal ligikaudu 412 000. Karakalpaki keelt kõneldakse peamiselt Usbekistani koosseisu kuuluvas Karakalpakkias, kus see on usbeki keele kõrval ametlik keel ning ka mujal Usbekistanis. Vähesel määral kõneldakse karakalpaki keelt ka Kasahstanis ning Afganistanis, kus elab 2000 inimese suurune karakalpaki kogukond. Venemaal oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 867 karakalpaki keele oskajat.[1]
Karakalpaki keele lähimaks suguluskeeleks peetakse kasahhi keelt.
Kuni 1928. aastani kasutas karakalpaki kirjakeel araabia kirja, seejärel mindi üle ladina kirjale ning 1940. aastal kirillitsa. 1991. aastal otsustati jälle võtta kasutusele ladina kiri.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)