Keelesugulus

Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.^[1] Keeli, mis põlvnevad samas algkeelest, nimetatakse sugulaskeelteks.^[2] Sugulaskeeled omavahel moodustavad keelkonna, kus vajadusel on võimalik jaotada keeli allrühmadesse vastavalt sugulusastmele.^[3]

Keelesugulust iseloomustavad:

mitme keele ühine algupära;
põlvnemine ühest algkeelest;
kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda.^[2]

Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest (nt lauseehitus).^[3] Tänapäeval on hakatud arenguloolise keelesuguluse ja nn keelepuu teooria kõrval tähtsustama ka keelekontaktide osa keelte arengus.^[2] Tartu Ülikooli 2018. aasta uuringus ilmnes, et Uurali keelte levik on osaliselt seotud inimeste levikuga, kuid keelesugulus ei pruugi tähendada geneetilist sugulust.^[4]

↑ "Keelesugulus". sonaveeb.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.^{[alaline kõdulink]}
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 "Keelesugulus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 14. novembril 2023.
↑ ^3,0 ^3,1 "Keelesugulus. Maailma keeled". www.opiq.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.
↑ Tambets, Kristiina (1. oktoober 2018). "Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad". ERR Novaator. Vaadatud 14. novembril 2023.

[1] "Keelesugulus". sonaveeb.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.^{[alaline kõdulink]}

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 "Keelesugulus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 14. novembril 2023.

[:1-3] 3,0 ^3,1 "Keelesugulus. Maailma keeled". www.opiq.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.

[4] Tambets, Kristiina (1. oktoober 2018). "Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad". ERR Novaator. Vaadatud 14. novembril 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]