Koerlased

Koerlased
Suuremad koerlaste perekonnad vasakult paremale, ülevalt alla. Koer, punahunt, hüäänkoer, Cerdocyon, lakkhunt, võsakoer, rebane, kährik, kõrvukrebane, hallrebane.
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Kiskjalised Carnivora
Sugukond	Koerlased Canidae

Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond. Koerlased tekkisid koos kassilaadsetega (Feliformes) umbes 43 miljonit aastat tagasi. Koerlasi leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Teistele kontinentidele on nad jõudnud kas iseseisvalt või inimese kaasabil. Näiteks dingod on tekkinud varajastest kodustatud koertest, kes inimestega Austraaliasse jõudsid ning seal taas metsistusid.

Kiskjatele omaselt on neil üsna massiivne kolju ja tugevad lõuad, mis võimaldavad ka luid purustada. Hästi arenenud kiskhambad aitavad saaki tappa ja liha rebida. Kõik koerlased on digitigraadid ehk varvulkõndijad, mis tähendab, et nad ei pane kõndides kanda maha, vaid toetuvad varvastele. Neil on pikad jalad, mis on kohastunud saagi jälitamiseks. Nägemine, kuulmine ja haistmine on kõrgelt arenenud. Samuti iseloomustab koerlasi sotsiaalsus. Nad elavad tihti karjades või väiksemates seltsingutes (erandiks rebased, kes eelistavad üksi olla). Enamasti valitseb karjas hierarhia, mille järgi saavad järglasi vaid juhtemane ja -isane, teised liikmed on abiks toidu hankimisel ning poegade eest hoolitsemisel. Koerlased on väga intelligentsed ning suhtlevad omavahel nii lõhna- kui ka helisignaalidega. Välimuselt on koerlastele iseloomulikuks kikkis kõrvad ja pikk, enamasti kohev saba.^[1]

Karjasisese hierarhia olemasolu on hea eeldus kodustamiseks, mistõttu on kodustatud huntidest saanud koerad, kes on ühed populaarseimad koduloomad.