See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks. Kondriitmeteoriidid ei ole diferentseerunud ja nende kivimaines ei ole märkimisväärselt moondunud, millest saab järeldada, et nad ei ole olnud ekstreemset rõhu ega temperatuuri tingimustes: ei esine metamorfoosi. Seetõttu nimetatakse neid ka primitiivseteks meteoriitideks. Need on meteoriidid, mis annavad meile aimu, milline oli noorest päikesesüsteemist äsja akreteerunud aines. Kondriitmeteoriidid on moodustunud ajal, kui päikesesüsteem alles tekkis tihenevast udukogust, kus tolm ja muud elemendid moodustasid gravitatsioonilisel tõmbumisel üha suuremaid kehi kuni asteroidide tekkimiseni. Sellest annavad tunnistust kondriidi koostisosade mineraloogilised, struktuursed ja isotoopsed omadused. Kondriitmeteoriidid on Maale langevate meteoriitide üks tavalisemaid tüüpe (hinnanguliselt umbes 85,7%[1]– 86,2%[2]).
Enamasti on kondriitmeteoriidid ränirikkad ja seega mõneti sarnased maakoore materjaliga. Lisaks kondritele sisaldavad kondriitmeteoriidid oliviine ja pürokseene, amöboidseid oliviini agregaate (AOA). Kondriidid sisaldavad ka raskestisulavaid kaltsiumi-alumiiniumi suletisi (CAI), mida arvatakse päikesesüsteemi algusajal tekkinud ainese hulka. Kondriitide kondritevahelise massi moodustab peeneteraline tolm ehk maatriks.[3]