Kontrapunkt

Kontrapunkt (ladina keeles contrapunctus, inglise keeles counterpoint, saksa keeles Kontrapunkt) on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse polüfoonilise faktuuri vähemalt kaht korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.

Sõna "kontrapunkt" pärineb 14. sajandi alguse ladinakeelsest väljendist "punctus contra punctum", mis tähendab "punkt punkti vastu" ehk "noot noodi vastu".

Eduard Visnapuu defineeris kontrapunkti 1923. aastal: "Kontrapunkt on muusika ülesehituse stiil, kus kaks või enam iseseisvat meloodiat (polüfoonia) ühendatakse harmooniliseks tervikuks."^[1] Visnapuu definitsioon lähtub kontrapunkti mõistest 17. sajandil kujunenud tähenduses.

Peeter Perens on kontrapunktiks nimetanud ka peateemat saatvat iseseisvat meloodiat.^[2]

Kontrapunkti loomiseks on olemas erinevaid kontrapunktiõpetusi.