Krapp

See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik

Krapp ( ka kolgats, lõkats, õitsikell^[1], läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk^[2]) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell^[1], mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka vaskplekist.^[2] Krapid pandi kaela hobustele, lehmadele ja lammastele, keda lasti metsakarjamaale.

Krapid olid Euroopas laialt levinud^[2] ning eri piirkondades erisugused.

↑ ^1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Etnograafia sõnaraamat on ilma tekstita.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Rahvakultuuri leksikon on ilma tekstita.

[Etnograafia_sõnaraamat-1] 1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Etnograafia sõnaraamat on ilma tekstita.

[Rahvakultuuri_leksikon-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Rahvakultuuri leksikon on ilma tekstita.

[1]

[2]