Kuveidi Riik
| |||
Riigihümn | An-Nasheed al-Watani | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Al-Kuwayt | ||
Pindala | 17 818 km² | ||
Riigikeel | araabia | ||
Rahvaarv | 4 464 000 (1.01.2020) | ||
Rahvastikutihedus | 250,5 in/km² | ||
Emiir | Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ | ||
Peaminister | Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ | ||
Iseseisvus | 19. juuni 1961 | ||
SKT | 120,126 mld $ (2017)[1] | ||
SKT elaniku kohta | 29 040 $ (2017)[2] | ||
Valuuta | dinaar (KWD) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||
Tippdomeen | .kw | ||
ROK-i kood | KUW | ||
Telefonikood | 965 |
Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul.
Kuveit piirneb maismaal Saudi Araabia ja Iraagiga. Merepiir on tal ka Iraaniga.
Kuveidi pindala on Eestist poole väiksem: 17 818 km². Rannajoon on 500 km pikk.
Kuveidis elas 2019. aasta hinnangul 4,4 miljonit inimest. Rahvaarv kasvab kiiresti: viimase ametliku rahvaloenduse järgi 2005. aastal elas Kuveidis 2,2 miljonit inimest. Kuveidis elab ebatavaliselt palju mittekodanikke, kusjuures nende osakaal on püsiv: juba 1975. aastal, kui Kuveidis elas 1,0 miljonit inimest, oli neist mittekodanikke 69%, 2015. aastal 68%. Mittekodanikud on tavaliselt odav väismaine tööjõud lihttööde tegemiseks.
Kuveidis on sadu tuhandeid kodakondsuseta isikuid. Kuveit ei väljasta neile sünni-, surma- ega abielutunnistusi, juhilube ega muid isikut tõendavaid dokumente. Juriidilises mõttes on neil õigus saada Kuveidi kodakondsus naturalisatsiooni korras, praktikas on see aga peaaegu võimatu. Inimõigusalased organisatsioonid on süüdistanud Kuveiti etnilise puhastuse ja isegi genotsiidi korraldamises kodakondsuseta inimeste vastu.