Back Lyndon B. Johnson AF Lyndon B. Johnson ALS ሊንደን ጆንሰን AM Lyndon Baines Johnson AN Lyndon B. Johnson ANG ليندون جونسون Arabic ليندون دجونسون ARY ليندون چونسون ARZ Lyndon B. Johnson AST Lyndon Johnson AY
| Lyndon B. Johnson | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide 36. president | |
|
Ametiaeg 22. november 1963 – 20. jaanuar 1969 | |
| Eelnev | John F. Kennedy |
| Järgnev | Richard Nixon |
| Ameerika Ühendriikide 37. asepresident | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 | |
| Eelnev | Richard Nixon |
| Järgnev | Hubert Humphrey |
| Ameerika Ühendriikide Senati liige Texasest | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 1949 – 3. jaanuar 1961 | |
| Eelnev | Wilbert O'Daniel |
| Järgnev | William Blakley |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Texasest | |
|
Ametiaeg 10. aprill 1937 – 3. jaanuar 1949 | |
| Eelnev | James P. Buchanan |
| Järgnev | Homer Thornberry |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Lyndon Baines Johnson |
| Sünniaeg |
27. august 1908 Stonewall, Texas |
| Surmaaeg |
22. jaanuar 1973 (64-aastaselt) Stonewall, Texas |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Autogramm |
 |
Lyndon Baines Johnson (tuntud ka initsiaalide LBJ järgi; 27. august 1908 – 22. jaanuar 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president. Ta oli ametis aastail 1963–1969.
Poliitikukarjääri alustas Johnson aastal 1937, kui 10. aprillil 1937 valiti ta Esindajatekotta Texase 10. ringkonna esindajaks, mis paiknes Austinis ja lähiümbruses. 1941. aastal, pärast Texase senaator John Morris Sheppardi surma kandideeris ta senati erivalimistel, kuid kaotas Demokraatliku partei eelvalimistel Texase kuberner W. Lee O'Danielile. 1948. aastal valiti Johnson senatisse, 1950. aastal valiti ta senati enamuspartei aseesimeheks. Pärast 1952. aasta valimisi kaotasid demokraadid kontrolli senati üle, ka enamuspartei liider, Arizona senaator Ernest McFarland, kaotas valimistel, ning Johnsonist sai nüüd vähemuspartei liider. 1954. aasta valimistel taastasid Demokraadid kontrolli senati üle, ka Johnson valiti tagasi, nüüd sai temast enamuspartei liider.
1960. aastal kandideeris Johnson korraga nii tagasi senatisse kui ka presidendiks. Senatisse valiti ta tagasi, kuid presidendivalimistel jäi ta partei eelvalimistel alla Massachusettsi kolleegile John F. Kennedyle. Kuna aga katoliiklik Kennedy vajas võiduks Texase ja lõunaosariikide demokraatide toetust, kes olid Johnsoni pooldajad, valis ta Johnsoni oma asepresidendiks.
Johnsoni läbisaamine Kennedy kabineti liikmetega, eriti Kennedy venna, kohtuminister Robert F. Kennedyga, ei olnud hea.
