Maa

See artikkel räägib planeedist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maa (täpsustus)

Maa

"Sinine marmorkuul", pildistatud kosmoselaevalt Apollo 17 (7. detsembril 1972)
Orbiidi omadused
Afeel	152 097 701 km
Periheel	147 098 074 km
Keskmine kaugus Päikesest	1,496 × 108 km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0167
Tiirlemisperiood	365,256 päeva
Orbitaalkiirus	keskmine: 29,783 km/s suurim: 30,287 km/s väikseim: 29,291 km/s
Füüsikalised omadused
Diameeter	12 756,270 km (ekvatoriaalne) 12 713,500 km (polaarne) 12 745,591 km (keskmine)
Ümbermõõt	40 075,017 km (ekvatoriaalne) 40 007,86 (meridionaalne)
Pindala	510 065 284,702 km²
Ruumala	1,0832 × 1012 km³
Mass	5,9736 × 1024 kg
Tihedus	5,515 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril	9,780 m/s²
Paokiirus	Esimene kosmiline kiirus: 7,9 km/s Teine kosmiline kiirus: 11,186 km/s
Pöörlemisperiood	23 h 56 min 4 s
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	465,11 m/s
Telje nurk	23,439°
Pinnatemperatuur	15° C
Kaaslasi	1 (Kuu)
Albeedo	0,367

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.^[1]

Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga.

Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49 × 10²² J. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis asub Maast keskmiselt 3,844 × 10⁵ km kaugusel. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. Lisaks on inimesed alates 20. sajandi keskpaigast saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.