Maarja Magdaleena

See artikkel räägib Uue Testamendi tegelasest; Sandysi maal kohta vaata artiklit Maarja Magdaleena (Sandys); Piero della Francesca fresko kohta vaata artiklit Maarja Magdaleena (Piero della Francesca); Scoreli maali kohta vaata artiklit Maarja Magdaleena (Scorel)

Maarja Magdalast ehk Maarja Magdaleena oli jõukast perekonnast pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi andmetel Jeesuse lähikonda. Maarja Magdalast oli jeesusliikumise tähtsaim naisesindaja, naisterühma juht. Jeesus sõi õpilastega tema majas viimase söögikorra enne kinnivõtmist. Tema majas (ülemises toas) kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Magdala Maarja maja sai Jeruusalemma algkoguduse keskuseks.

Uue Testamendi välise, Nag Hammadist leitud Filippuse evangeeliumi käsikirja järgi, Jeesus suudles Magdala Maarjat suule ja teised õpilased olid selle peale kadedad, sest tahtsid ise tähtsuselt esimesed olla (Nag Hammadi Codex (NHC) II,3 111 rida 33-36^[1]).

Tooma evangeeliumi viimases peatükis (114) Simon Peetrus tahab Marihami (Maaria Magdalast) minema ajada ja ütleb tema kohta vaenuliku märkuse: Naised ei vääri elu. Jeesus vastab, et naised ja mehed on taevariigis võrdsed (NHC II,2 lõik 114).

Tema nimi osutab, et ta oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" (Mariam) oli ja on sageliesinev naisenimi. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad.

Maarja Magdalast rändas koos Jeesusega ja saatis Jeesust Jeruusalemma, kui Ta viimast korda sinna naasis. Ei ole mitte mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks olnud prostituut. Sellised arvamused Maarja Magdaleena pärimuse teisendites on üle võetud Egiptuse Maarja elukäigust, rahvasuus on kaks Maarjat segi läinud. Egiptuse Maarja oli endine hoor. Magdala Maarjast aeti hoopis "seitse kurja vaimu välja" (Lk 8:2). Prostituudiks pidamine ulatub tõenäoliselt tagasi Gregorius Suureni, kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Maarjat Magdalast samastatakse hoopis Luuka evangeeliumi Johannaga, kus käsikirjade ümberkirjutaja kahel korral eksis või tegi eksliku paranduse. Algselt oli kirjas Maarja Magdalast Johannese ema, mitte Maarja Magdalast ja Johanna. Osades käsikirjades "ja" puudub (Lk 8:3, 24:10).

Maarja Magdalast oli kohal ristilöömisel (Mk 15:40.47; Mt 27:56.61; Jh 19:25) ja ta oli esimene kellele Jeesus ilmus (Mt 28:16-20; Jh 20:19-29) peale ristilöömist.

Tänapäeval samastatakse Maarja Magdalast ema Klopase (Joosepi venna) teise naisega. Th. Zahn, W. Hartke jt Jeesuse perekonna uurijad samastavad Maarja Magdalast ka Maarjaga kes oli Marta ja Laatsaruse õde. (Selle arusaama järgi abiellus Joosepi vend (Jeesuse onu) Klopas naisega kelle nime me ei tea (võis olla nn Maarja Galileast). Sellel naisel oli esimesest abielust 3 last (Laatsarus, Marta ja Maarja Magdalast). See naine sünnitas Klopasele veel 2 last (Simeon ja Maarja "see teine").

Maarja Magdalast esineb tegelasena paljudes algkristlikes ja gnostilistes teostes: Maarja evangeeliumis, Tooma evangeeliumis (NHC II,2), teoses "Sophia Jesu Christi" (NHC III,4), "Päästja dialoogis" (NHC III,5), "1. Jaakobuse apokalüpsises" (NHC V,3), Filippuse evangeeliumis (NHC II,3), "Pistis Sophias" ja manilaste lauluraamatus. See näitab, kui oluline oli naine, Maarja Magdalast, gnostilistes ja algkristlikes rühmitustes.

Maarja Magdalast ja Peetruse konflikt leidub Maarja evangeeliumis ja gnostilises teoses "Pistis Sophia". Viimases lausa kahes kohas. Esmalt (ptk 36) kaebab Peetrus Jeesusele Maarja peale, et "nemad" (st Peetrus ja teised meesõpilased) ei suuda Maarjat taluda, sest ta kasutab iga võimalust, et rääkida, ja ei lase rääkida teistel. Teises kohas palub Peetrus Jeesust, et naisõpilased lõpetaksid küsimuste esitamise, et ka meesõpilased küsida saaksid, mispeale Jeesus palub Maarjat ja teisi naisõpilasi, et need annaksid ka meestele võimaluse küsimusi esitada (ptk 146).

Peetruse ja Maarja Magdalast konfliktidest jutustav pärimus kajastab Maarja väitlusi naise positsiooni üle algkristluses. Eriti kehtib see Maarja evangeeliumi puhul. Peetrus esindab selles pärimuses ringkonda, milles kahteldi naiste ja meeste võrdsuses ilmutuse vastuvõtmise võime ja pääste suhtes (milles ei ole antiikühiskonna mehekeskset loomust arvestades midagi imelikku). Gnostilistes rühmades suhtuti naistesse paremini ja vabamalt kui kujunevas "enamuskirikus".

Paljud renessansi- ja barokiaegsed kunstnikud on kujutanud püha õhtusöömaaja piltidel Maarja Magdaleenat Jeesuse kõrval istumas või Jeesusele naalduva või tema süles olevana (nt Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", Jaume Huguet, Giotto di Bondone jt teosed).