Back Pous Marcellus I AF Marcellus I. ALS مارسلوس الأول Arabic القديس مارسلوس الاول ARZ Marcelu I AST Марцэл I BE Марцэл I (папа рымскі) BE-X-OLD Марцел I Bulgarian Marcellus Iañ BR Marcel I Catalan
Marcellus I oli paavst 308–309. Ta oli 30. paavst.
Marcellus I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast Via Lata piirkonnast ja ta oli Benedictuse poeg. Nime sarnasuse tõttu on teda seostatud eelmise paavsti Marcellinusega.
Rooma keiser Diocletianuse edikti alusel 303 alanud kristlaste tagakiusamise tõttu on andmed vastava perioodi kohta väga puudulikud, mistõttu Marcellus I täpne valitsemisaeg pole teada. Pärast paavst Marcellinuse surma polnud tema järglase kohene valimine poliitilise olukorra tõttu võimalik. Mõnedel andmetel oli see pikem ajavahemik, mille jooksul katoliku kirikus puudus paavst. Näiteks "Liber Pontificalis" pakub vakantsiperioodi pikkuseks 7 aastat 6 kuud ja 25 päeva, kuid Marcellus I ametiaja alguseks omakorda 304. aastat. Kirikuajaloolane J. N. D. Kelly pakub tema ametiaja alguse varasema kuupäevana välja novembri või detsembri 306, kui võimule oli saanud keiser Maxentius, kelle ajal kristlaste tagakiusamine leevenes. Marcelluse valimispäevana tunnustatakse "Liberiuse kataloogi" järgi veel nii 27. maid 308 kui 26. juunit 308.
Marcellus oli enne paavstiks saamist üks mõjukamaid presbütereid. Donatistid süüdistasid teda pühakirjade üleandmises võimudele koos Marcellinusega, kuid Damasus I iseloomustas teda sõnaga rector.
Marcellus reorganiseeris paavstina tagakiusamise ajal kannatada saanud koguduse tegevust, kuna kristlaste pühapaigad ja katakombid olid konfiskeeritud. Ta rajas "Liber Pontificalise" järgi Roomas 25 kirikukihelkonda, mille etteotsa määras ta presbüteri, kes pidi teostama katehheesi, ärgitama patukahetsust, vastutama matmiste eest ja märtrite austamise eest. Marcellus I rajas Via Salaria lähistele Cœmeterium Novellœ katakombid. Traditsiooni järgi sätestas ta, et ainult paavstil on õigus kutsuda kokku kirikukogu.
Marcellus I nõudis tagakiusamise ajal usust taganenutelt osadusse tagasipöördumisel patukahetsust, kuid tema nõue põhjustas Rooma koguduses teravaid pingeid, mis tõid kaasa rahulolematuse ja koguni kristlaste omavahelise verevalamise. "Liberiuse kataloogi" järgi olevat keiser Maxentius pagendanud Marcelluse 308 lõpus või 309 algul Roomast, mille järel Marcellus peatselt suri.
Püha Cyriacuse kannatusloo järgi olevat keiser Maxentius vihastanud, kui Marcellus suutis kiriku tegevuse taastada. Keiser pani "Liber Pontificalise" järgi paavsti hobusetalli (catabulum) talitama, kuna Marcellus oli keeldunud ohverdamast ebajumalatele. 9 kuud hiljem vabastasid Rooma vaimulikud Marcelluse tallist. Vabastatud Marcelluse võttis oma hoolde 19 aastat leseseisuses olnud matroon Lucina, kes pühitses oma maja Marcelluse auks kirikuks (tänapäeval Rooma San Lorenzo in Lucina kirik). Kui Maxentius sellest kuulda sai, vangistas ta taas Marcelluse, muutis vastrajatud kiriku talliks ja pani Marcelluse hobuseid talitama.
Ta ordineeris 26 presbüterit, 2 diakonit ja 21 piiskoppi.
Marcellust on kunstis kujutatud koos eesliga või hobusega; mõnikord on teda kujutatud tallis.
Marcellus I suri 16. jaanuaril 309 ja maeti "Liber Pontificalise" järgi Priscilla katakombidesse, kuid hiljem viidi tema säilmed San Marcello al Corso kirikusse. "Liber Pontificalise" järgi suri Marcellus tallis loomi talitades ja matroon Lucina korraldas tema matmise. "Liber Pontificalise" järgi oli Marcellus ametis 5 aastat 6 kuud ja 21 päeva, "Liberiuse kataloogi" alusel aga 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva. Christian Matthias Theodor Mommseni arvates oli Marcellus I aga eelkõige presbüter, kellele omistati segaste aegade tõttu piiskoplikud funktsioonid, kuid Mommseni arvamust ei tunnustata.
Marcellust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 16. jaanuar, õigeusu kirikus 7. juuni.