Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal (umbes 8300–8200 a eKr) kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni (umbes 7000 a eKr).[1]
Nime sai Mastogloiameri ränivetikate perekonna Mastogloya järgi.[viide?]
Tänapäeval ei peeta põhjendatuks Mastogloiamere eraldi väljatoomist. Mastogloiameri on üleminekufaasiks Antsülusjärve ja Litoriinamere vahel. Teda peetakse Litoriinamere kõige varasemaks staadiumiks.[viide?]
Mastogloiameri tekkis seetõttu, et ookeani taseme tõustes ujutati Dana jõgi üle, moodustades Suur-Beldi ja Kadetrinneni väina, kustkaudu soolane vesi pääses Läänemerre.[viide?]