Minoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on väike terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub minoorkolmkõla.
Nende heliridade gruppi kuuluvad dooria, eoolia ja früügia.
Minooris on keskseks helireaks eoolia ja teised samasse gruppi kuuluvad heliread erinevad kesksest helireast ühe võtmemärgi võrra.
- Dooria a-st: a, h, c, d, e, fis, g, a
- Dooria minoor erineb eoolia minoorist kõrge VI astme poolest, mida nimetatakse dooria sekstiks (intervall suur sekst
- ⓘ
Eoolia helirida
- Früügia a-st: a, b, c, d, e, f, g, a
- Früügia minoor erineb eoolia minoorist madala II astmepoolest, mida nimetatakse früügia sekundiks (intervall väike sekund)
- ⓘ
Eoolia on tänapäeval tuntud loomuliku minoorina ehk naturaalse minoorina (naturaalmollina). Eoolia on enamasti modaalne helirida, loomulik minoor aga tonaalne helirida (seotud funktsionaalse harmooniaga). Loomulik minoor võeti kasutusele 17. sajandist.