Mongolite riik

Mongolite riik


Ihh Mongol Uls
1206–1368
Mongolite riigi laienemine
Valitsusvorm Valitav monarhia
Osa  Afganistan
 Armeenia
 Aserbaidžaan
 Birma
 Gruusia
 Hiina
 India
 Iraan
 Iraak
 Kasahstan
 Kõrgõzstan
 Laos
 Lõuna-Korea
 Moldova
 Mongoolia
 Pakistan
 Poola
 Põhja-Korea
 Rumeenia
 Süüria
 Tadžikistan
 Türgi
 Türkmenistan
 Ukraina
 Usbekistan
 Valgevene
 Venemaa
 Vietnam
Suurkhaan 12061227 Tšingis-khaan (esimene)
12291241 Ugedei-khaan
12461248 Güyük-khaan
12511259 Möngke-khaan
12601294 Hubilai
13331370 Togan Temür (viimane)
Pealinn Avarga, Karakorum,[Märkus 1] Dadu[Märkus 2] ehk tänapäevane Peking
Religioon Tengrism (šamanism), hiljem budism, judaism, kristlus ja teised
Ajalugu ja sündmused
1206 Loomine
1227 Tšingis-khaani surm
1210–1350 Pax Mongolica[Märkus 3]
1260–1364 Killustumine
1368 Yuani dünastia langemine
Rahaühik mündid (näiteks dirhemid), paberraha (paberraha tagatiseks siid või hõbe ja Yuani Chao)
Eelnev Järgnev
Khamag Mongol Kuldhord
Tšagatai khaaniriik
Yuani dünastia
Ilkhanaat
Põhja-Yuani dünastia

Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13. ja 14. sajandil ning oli suurim katkematu territooriumiga impeerium maailma ajaloos.[1] Kuigi riigi häll asus Kesk-Aasia steppides, ulatus see lõpuks Ida-Euroopa metsadest Jaapani mereni, võttes enda alla suure osa Siberist, Kagu-Aasiast, Hindustani poolsaarest ja Lähis-Idast. Oma kõrghetkel oli impeeriumi suuruseks 24 miljonit km²[2][3][4][5] ehk 16% Maa kogupindalast ning riigis elas üle 100 miljoni inimese.

Mongolite riik sai alguse, kui Tšingis-khaan ühendas tänapäeva Mongoolia aladel elavad mongoli ja turgi hõimud ning lasi end aastal 1206 kuulutada kõikide mongolite juhiks. Algasid sõjad, kus Tšingis-khaan ja tema järglased vallutasid maid igas suunas.[6][7][8][9][10][11] Tekkinud suurriik ühendas ida ja läänt ning mongolite hoitud rahu (Pax Mongolica) võimaldas kaupmeestel Siiditeed hirmuta kasutada. Mongolid lihtsustasid suhtlemist, kauplemist ja mõtteviiside vahetust Euraasias, kuid seetõttu levisid kergemini ka haigused, nagu katk.[12][13]

Mongolite riik hakkas lagunema pärilussõdades. Valitsevad klannid ei saavutanud üksmeelt, kas trooni pärimine peaks toimuma mööda Tšingis-khaani poja ja esmase pärija Ugedei liini või saab valitsejaks üks Tšingis-khaani pojapoegadest. Võimuvõitluses jäi peale Tolui klann, kes viis läbi verise puhastuse Ugedei ja Tšagatai toetajate seas, kuid lahkhelid jätkusid ka Tolui pärijate seas. Kui üks suurkhaan suri, kuulutasid rivaalitsevad klannide nõukogud välja oma troonipretendendi. Nii sattusid vastamisi vennad Arig Böke ja Hubilai, kes pidid võitlema omavahel ning ka teiste Tšingise poegade järglastega.[14][15] Hubilai sai valitsejaks, aga järgnenud kodusõjas ei suutnud ta taastada kontrolli Tšagatai ja Ugedei perekondade üle.

Kui Hubilai suri aastal 1294, oli ühtne riik killustunud neljaks väiksemaks khaaniriigiks, millest igaühel olid oma probleemid ja ambitsioonid: Kuldhord loodes, Tšagatai khaaniriik läänes, Ilkhanaat edelas ja Yuani dünastia tänapäeva Pekingi ümbruses.[16] Aastal 1304 tunnistasid kolm läänepoolset khaaniriiki lühikeseks ajaks Yuani dünastia sümboolset ülemvõimu,[17][18] aga kui Mingi dünastia aastal 1368 Yuani dünastia kukutas, oli Mongoli impeeriumi aeg lõplikult läbi.

Euraasia enne mongolite pealetungi, umbes 1200


Viitamistõrge: Olemas on <ref>-silt rühma "Märkus" jaoks, aga puudub vastav silt <references group="Märkus"/>.

  1. Morgan. The Mongols. p. 5.
  2. Finlay. Pilgrim Art. p.151.
  3. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/102315/history-of-Central-Asia/73543/Creation-of-the-Mongol-empire
  4. «Mongolia se encomienda a Gengis Jan» (en espa?ol). diario El Pa?s 18.08.2007 (2007). Consultado el 19/06/2008.
  5. Peter Turchin, Thomas D. Hall and Jonathan M. Adams, "East-West Orientation of Historical Empires". Journal of World-Systems Research Vol. 12 (no. 2). pp. 219–229 (2006).
  6. Diamond. Guns, Germs, and Steel. p. 367.
  7. The Mongols and Russia, by George Vernadsky
  8. The Mongol World Empire, 1206–1370, by John Andrew Boyle
  9. The History of China, by David Curtis Wright. p. 84.
  10. The Early Civilization of China, by Yong Yap Cotterell, Arthur Cotterell. p. 223.
  11. Mongols and Mamluks: The Mamluk-Ilkhanid War, 1260–1281 by Reuven Amitai-Preiss
  12. Gregory G.Guzman – Were the barbarians a negative or positive factor in ancient and medieval history?, The historian 50 (1988), 568–70.
  13. Allsen. Culture and Conquest. p. 211.
  14. "The Islamic World to 1600: The Golden Horde". University of Calgary. 1998. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2010. Vaadatud 3. detsembril 2010.
  15. Michael Biran. Qaidu and the Rise of the Independent Mongol State in Central Asia. The Curzon Press, 1997, ISBN 0-7007-0631-3
  16. The Cambridge History of China: Alien Regimes and Border States. p. 413.
  17. Jackson. Mongols and the West. p. 127.
  18. Allsen. Culture and Conquest'. pp. xiii, 235.

Mongolite riik

Dodaje.pl - Ogłoszenia lokalne