Nimipinge on elektrienergia allikate ja tarvitite puhul elektripinge väärtus, millel nad on ette nähtud normaalolukorras töötama. Nimipinge väärtused on enamasti standarditud, nt vahelduvvooluvõrkude pinged standardis EVS-EN 60038:2012.[1]
Euroopas on madalpingelise vahelduvvoolu elektrivõrgu nimipinge efektiivväärtus 230 V (faasijuhi ja neutraaljuhi vahel) või 400 V (kahe faasijuhi vahel). Kuni 1987. aastani olid need nimipinged vastavalt 220 V ja 380 V.