Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist'[1]) on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp. See rajaneb Gregoriuse koraali meloodial, mis on põhiviis (vox principalis) ja millele on lisatud üks või mitu kaunistushäält (vox organalis)[2]. 11. sajandi muusikateoreetilistes teostes nimetatakse neid ka vox praecedens ('eelnev või olulisem hääl') ja vox subsequens ('järgnev või kohanduv hääl')[3].
Muusikaajaloo õpikutes kasutatakse sõna "organum" 10.–13. sajandil loodud mitmehäälse muusika kohta[4]. Organumiks võidakse nimetada ka ajaloolist eeskuju matkivas stiilis loodud heliteost[5].