Paljasseemnetaimed

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Paljasseemnetaimed Fossiilide leiud: alates Hilis-Karbonist
Araucaria heterophylla
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkonnad
Cycadopsida Ginkgoopsida Gnetopsida Pinopsida

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda. Koos katteseemnetaimedega moodustavad need hõimkonnad seemnetaimede ülemhõimkonna.

Paljasseemnetaimede hulka arvatakse okaspuutaimed, palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed.

Paljasseemnetaime seemned, nagu nimetuski vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad.

Paljasseemnetaimede kudedes leidub omapäraseid vaigu- ja limakäike, juhtkudedes paiknevad trahheiidid, juhtsooned puuduvad (need on olemas katteseemnetaimedel).

Kõik tänapäevased paljasseemnetaimed on puitunud tüvega ja enamasti puud. Tavaliselt on neil üks sirge tüvi okstega. Sealjuures kasvab tüvi rohkem kui oksad ja omakorda okste peaharu kasvab külgharudest rohkem.

Paljude paljasseemnetaimede tüvi sisaldab vaiku, mis kaitseb putukate ja seenhaiguste eest. Fossiliseerunud vaik tardub merevaiguks.

Tänapäeva maailma kõrgeim, suurim, kõige paksem ja vanim organism on kõik paljasseemnetaimed. Kõrgeim on ranniksekvoia (115,55 meetrit), suurim on hiidsekvoia (maht 1486,9 kuupmeetrit) ja suurima tüveläbimõõduga on montezuma küpress (11,42 meetrit). Vanim puu on igimänd (tüve vanus ligi 4800 aastat). Samas on Rootsist Dalarna läänist leitud ka kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.