Panteon (kreeka keeles παν 'kõik' + θεός 'jumal') tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit.
Antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika. (Hoone tähisena kasutati sõna Prantsusmaal).
Tänapäeval kasutatakse panteoni mõistet vahel ka ilmalikus tähenduses ühiskonna või mingi eluvaldkonna eriti tähtsate, väljapaistvate ja austusväärsete isikute kohta.
Religiooniloos tähistab see polüteistliku süsteemi, see tähendab, et üheaegseid austusobjekte (haldjad, deemonid, jumalused, planeedid ja muu selline) on palju.