Portugal

See artikkel räägib riigist; filmi kohta vaata artiklit Portugal (film)

Portugali Vabariik portugali República Portuguesa
Portugali lipp Portugali vapp
Riigihümn	"A Portuguesa"
Pealinn	Lissabon
Pindala	92 225 km² (2021)[1]
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	10 347 892 (2021)[2]
Rahvastikutihedus	112,2 in/km²
Riigikord	poolpresidentaalne vabariik
President	Marcelo Rebelo de Sousa
Peaminister	Luís Montenegro
SKT	297,1 miljardit $ (2016)[3]
SKT elaniku kohta	28 500 $ (2016)[3]
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	maailmaaeg
Tippdomeen	.pt
ROK-i kood	POR
Telefonikood	351

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

See piirneb läänes ja lõunas Atlandi ookeaniga ning idas ja põhjas Hispaaniaga, ühtlasi on Mandri-Euroopa kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, Assoorid ja Madeira, millel on autonoomse piirkonna staatus. Nime on Portugal saanud Douro jõe suudmes asunud muistse rooma asula Portus Cale järgi, mille lähistel asub tänapäeval riigi suuruselt teine linn Porto.

Tänapäevase Portugali territoorium on olnud asustatud ja võitluste objektiks esiajast alates. Keltidele ja roomlastele järgnesid germaani rahvad läänegoodid ja sueebid; nende valdused hõivasid omakorda araablased ja berberid, keda hakati hiljem nimetama maurideks. Need muslimitest elanikud tõrjuti poolsaarelt välja sajandeid kestnud kristlike tagasivallutussõdade käigus, mida tuntakse nimetusega "rekonkista". 1139. aastal eraldus Portugali kuningriik Leóni kuningriigist.^[4] 15.–16. sajandil suurte maadeavastuste ajastul laiendas Portugal läänemaailma mõjupiire ja rajas esimese ülemaailmse koloniaalimpeeriumi.^[5][6][7] Portugalist sai üks majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt võimsamaid riike kogu maailmas, mis jagas 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga suurema osa maailmast enda ja Hispaania vahel.

Portugali impeerium oli uusaegse Euroopa koloniaalimpeeriumidest kõige pikaealisem – see püsis ligi 600 aastat, alates Ceuta vallutamisest 1415. aastal kuni Macau loovutamiseni Hiinale 1999. aastal (de facto) või kuni Ida-Timori iseseisvumiseni 2002. aastal (de iure; kuigi ametlikult Portugali valduses, okupeeris Ida-Timori juba 1975. aastal Indoneesia). Impeerium hõlmas tohutu territooriumi, millel asub tänapäeval 53 iseseisvat riiki, avaldades sügavat kultuurilist ja arhitektuurilist mõju üle maailma. Selle pärandiks on tänapäevases maailmas 250 miljonit portugali keelt kõnelevat inimest (mis teeb portugali keelest kõnelejate arvult kuuenda keele maailmas) ja lisaks veel mitmed portugali keelel põhinevad kreoolkeeled. Portugali rahvusvaheline mõju hakkas oluliselt vähenema 19. sajandil, eriti pärast Brasiilia iseseisvumist. 5. oktoobril 1910 kukutati revolutsiooniga kuningavõim ja loodi demokraatlik, kuid ebastabiilne vabariik. 1920.–1930. aastatel asendus demokraatia parempoolse autokraatliku režiimiga, mida tuntakse Estado Novo ('uus riik') nime all. Demokraatia taastati pärast Portugali koloniaalsõda ja 1974. aasta nelgirevolutsiooni. Nende sündmuste käigus või järel said iseseisvuse senised kolooniad Angola, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe, Roheneemesaared ning Guinea-Bissau.

Portugal on arenenud riik,^[8] millel on arenenud majandus, kõrge elustandard ja kvaliteetne taristu. Teedevõrgu kvaliteedilt on Portugal 2014. aasta andmetel maailmas 2. kohal^[9] ja kogu taristu kvaliteedilt 12. kohal.^[10] Ühtlasi kuulub Portugal maailma globaliseerunumate ja rahulikumate riikide sekka, näiteks globaalses rahuindeksis oli riik 2014. aastal 18. kohal.^[11] Portugal kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liitu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni.

Portugal oli üks esimesi riike maailmas, mis kaotas tsiviilõiguses surmanuhtluse (1867).^[12] 2001. aastal pälvis Portugal rahvusvahelist tähelepanu sellega, et esimese maailma riigina dekriminaliseeriti seal narkootikumide tarbimine.^[13] Juunis 2010 sai Portugalist kuues riik Euroopas ja kaheksas riik maailmas, kus jõustus riiklikul tasandil samasooliste abielu.^[14][15]