Rabakivi

Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).^[1]

Rabakivide tüüpala ehk nn locus classicus, kus neid esimest korda teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub Viiburi rabakiviplutoon. Rabakivid ei ole siiski ainult Soomele omane nähtus. Neid esineb USA-s, Brasiilias, Antarktises, Austraalias, Hiinas, Venemaal, Sudaanis jne ehk kõigil mandreil. Ka Eesti aluskorras on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).^[2]

Rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest murendatavusest.

Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka viiburgiidiks^[3]. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgi peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama.

Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome geoloog Jakob J. Sederholm.^[4]

Rabakivi erimit, mis sisaldab ortoklassi ovoide, mis ei ole ümbritsetud plagioklassist äärisega, nimetatakse piiterliidiks (Piiterlahti järgi).

Peale aluskorras paiknevate rabakiviintrusioonide leidub rabakive Eestis veel rändkividena. Rabakivi ongi Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks.

↑ Haapala, I. & Rämö, O. T. (1992). Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83. Lk 165–171.
↑ Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A. (1996). Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. Kogumikus Koistinen, T. (Toim.), Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21. Lk 59–97.
↑ Rämö, O. T. & Haapala, I. (2005). Rapakivi Granites. Kogumikus Lehtinen, M., Nurmi, Pekka A. & Rämö, O. T. (Toim.), Precambrian Geology of Finland, Volume 14 (Developments in Precambrian Geology). Elsevier. Lk 536. ISBN 044451421X
↑ Sederholm, J. J. (1891). Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, Lk 1–31.

[1] Haapala, I. & Rämö, O. T. (1992). Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83. Lk 165–171.

[2] Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A. (1996). Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. Kogumikus Koistinen, T. (Toim.), Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21. Lk 59–97.

[3] Rämö, O. T. & Haapala, I. (2005). Rapakivi Granites. Kogumikus Lehtinen, M., Nurmi, Pekka A. & Rämö, O. T. (Toim.), Precambrian Geology of Finland, Volume 14 (Developments in Precambrian Geology). Elsevier. Lk 536. ISBN 044451421X

[4] Sederholm, J. J. (1891). Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, Lk 1–31.

[1]

[2]

[3]

[4]