 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
|
See artikkel räägib institutsioonist Eestis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rahvuskogu (täpsustus) |
Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937. aastal. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 [1]. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. Rahvuskogul oli samuti volitus vastu võtta põhiseaduse elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus[2], Riigivolikogu valimise seadus[3], Riiginõukogu kujundamise seadus[4], Vabariigi Presidendi tasu seadus[5] ja Üleminekuaja seadus[6].
Iga Rahvuskogu liige andis oma kohuste täitmisele asudes 18. veebruaril 1937 järgmise pühaliku tõotuse: Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele – Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus.
Rahvuskogu avamisel ütles Riigivanem Konstantin Päts: Meie iseseisev, rippumata, oma riiki valitsev rahvas on teie kätte andnud kõige kaugemale ulatuva võimu. Sest ei ole suuremat võimu vabal rahval, kui luua iseseisvalt ja vabalt oma riigi põhiseadust, – seadust, mis on piiriks ja aluseks kõigile teistele seadustele, valitsusvõimudele, kohtule õigusemõistmises ja rahva seltskondliku elu ja majanduse korraldamisel. See on suur ja raske ülesanne."