Rakett

See artikkel räägib lennuaparaadist; teiste tähenduste kohta vaata Rakett (täpsustus)

Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto^[1], 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid. Lihtsama ehitusega on ilutulestiku- ja signaalraketid, keerulisema ehitusega aga ballistilised raketid sõjanduses ning kanderaketid kosmosetranspordis.

Rakett ei vaja lennuks atmosfääri^[2]. Raketi liikumist atmosfääris mõjutab siiski õhutakistus, millega tuleb arvestada.

Rakette võib liigitada:

• kasutatava kütuse järgi: vedelkütusrakett, tahkekütusrakett, footonrakett (üksnes teoreetiline footon-reaktiivmootoriga kosmoseaparaat);
• juhitavuse järgi: juhitav rakett, mittejuhitav rakett, automaatselt juhitav tiibrakett;
• liikumise trajektoori järgi: ballistiline rakett ja
• otstarbe järgi: kanderakett, meteoroloogiline rakett, tiibrakett jne.^[3]

Püssirohu abil töötavad raketid leiutati keskaegses Hiinas Songi dünastia ajal 13. sajandil. Samal ajal leiutati seal ka varased mitmikraketiheitjad. Mongolite vallutuste käigus jõudsid need leiutised veel samal sajandil Ida-Euroopasse.