Richard Avenarius

Richard Ludwig Heinrich Avenarius (19. november 1843, Pariis – 18. august 1896, Zürich, Šveits) oli Saksa-Šveitsi positivistlik teadusfilosoof. Ta sõnastas radikaalpositivistliku empiriokrititsismi doktriini.

1868. aastal kaitses ta Leipzigi ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Baruch Spinoza panteismi teemal, 1876. aastal habiliteerus samas ja hakkas õpetama privaatdotsendina. 1877. aastal sai temast Zürichi ülikooli professor.

Avenariuse arvates pidi teadusfilosoofia piirduma pelgalt empiirilise kogemuse kirjeldustega, milles puuduks niihästi idealistlik kui ka materialistlik metafüüsika. Tema vastuseis Carl Vogti materialismile ajendas Vladimir Leninit kirjutama Avenariust ründava teose "Materialism ja empiriokrititsism".

Avenariuse põhiteosed on "Kritik der reinen Erfahrung" ("Puhta kogemuse kriitika", 1888–1890) ja "Der menschliche Weltbegriff" ("Inimlik arusaam maailmast", 1891), mis mõjutasid Ernst Machi, Ber Borohhovi ja William Jamesi filosoofiat. Tema õpilaste seas oli ka Anatoli Lunatšarski.

Richard Avenariuse ema kasuvend oli helilooja Richard Wagner, kes oli ka Avenariuse ristiisa.