Rippkehalised

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rippkehalised
Arukuklane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts	Rippkehalised Apocrita

Rippkehalised (Apocrita) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukate rühm, mis haarab munetilisi ja astlalisi (Aculeata). Astlaliste hulka omakorda kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased), käguvamplased (Ichneumonidae), juuluklased (Braconidae), kiresvamplaselaadsed (Chalcidoidea), pahkvaablased (Cynipidae) ja mitmed teised väiksemad rühmad.

Rippkehalisi käsitletakse alamseltsi tasemel, kuna ülejäänud kiletiivalised ühendatakse parafüleetilisse alamseltsi pidevkehalised (Symphyta).

Rippkehalisi võib jaotada mitmesse ökoloogilis-morfoloogilisse rühma ülemsugukondade tasemel:

1. rühm: munetilised. Neil on tagakeha rindmikuga seotud peene varrekese abil. Tiivasoonestus sageli redutseerunud. Emastel on pikk muneti, mis paikneb tavaliselt väljas. Jalutud vastsed toituvad teiste putukate sees parasiitidena, harvem on nad taimeparasiidid. Käguvaablaste vastsed elavad peamiselt liblikate röövikutes, aga ka teiste putukate valmikutes ja vastsetes, ämblikes ja hulkjalgsetes.
2. rühm: astlalised. Tiivad hästi arenenud, emaste muneti on muutunud mürgiastlaks. Vastsed silmade ja jalgadeta, sooltoru umbne. Tavaliselt ehitavad pesa, poegi toidetakse emasputuka või tööliste poolt. Palju ühiselulisi vorme nagu herilased (jaotatakse voltherilased (ühiselulised) ja erakherilased. Vapsik on suurim herilane, kes teeb paberitaolisest massist pesa ja toidab vastseid läbinäritud putukate, aga ka taimemahla ja viljadega) ja mesilased, kes on karvased putukad, tagajalgade esimene lüli on muutunud suirakorvikeseks. Vastseid toidetakse õietolmu ja meega.

Ühiselulised liigid tegutsevad koos pesas, kus esineb polümorfism). Sipelglastele on iseloomulikud põlvjad tundlad, suur tagakeha ja tugevad lõuad. Vaaraosipelgas kirjeldati Egiptusest, tema päriskodumaa on aga India või Sunda saared. Maailmas on ta levinud peamiselt laevadega.