Saastamine

Mitte segi ajada mõistega Saastumine

Suured tööstusettevõtted on ühed suuremad õhu saastajad. Suitsevad korstnad on üks klassikalisi saastamise näiteid
Söetehas Austraalias. Söe põletamisel tekib süsinikdioksiid koos erinevas koguses vääveldioksiidiga.

Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.[1]

Eristatakse inimtekkelist ja looduslikku saastet. Samuti näiteks pinnase, atmosfääri ja veekogude saastumist. Reostuse liikide järgi klassifitseerimine põhineb neljal komponendil: mehaaniline, füüsikaline, keemiline ja bioloogiline. Samal ajal eristatakse mastaabi järgi liigitamisel kohalikku, piirkondlikku ja globaalset saastet.

Sõltuvalt reostaja liigist saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust.

Laias laastus liigitatakse saaste punkt- ja hajareostuseks.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EnDic on ilma tekstita.

Saastamine

Dodaje.pl - Ogłoszenia lokalne