saksa keel (Deutsch) | |
---|---|
Hääldus | [dɔɪ̯tʃ] |
Kõneldakse | Saksamaal, Austrias, Šveitsis (Saksa Šveits), Liechtensteinis, Luksemburgis, Itaalias (Lõuna-Tirool), Belgias (Saksakeelne kogukond), Prantsusmaal (Elsass ja Lotring) ja mujal |
Piirkonnad | valdavalt Kesk-Euroopa |
Kokku kõnelejaid | emakeelena 90–105 mln inimest[1] |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled saksa keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel |
Saksamaa Austria Šveits (koos prantsuse, itaalia ja romanši keelega) Liechtenstein Luksemburg (koos letseburgi ja prantsuse keelega) Belgia (koos hollandi ja prantsuse keelega) Euroopa Liit (koos veel 23 keelega) |
Keelehoole | ainult õigekiri: Saksa Õigekirjanõukogu |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | de |
ISO 639-2 | ger/deu |
██ riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel ██ riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel ██ ametlik keel, kuid tavaliselt rahva teine keel ██ vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta |
Saksa keel (saksa keeles Deutsch ⓘ) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.