Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tšehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).
Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania). Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keelkonda kuluvaid keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni.
Tänapäeva rahvad ja etnilised rühmad, kes kuuluvad slaavi keelkonda ja keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.