Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Terminit "tegevvulkaan" mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis parasjagu purskavad. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka ka vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda tõenäoliselt ka tulevikus. Selliseid vulkaane nimetatakse ka uinunud vulkaanideks.[1] Võimaliku tulevase vulkaanilise tegevuse oluliseks tunnuseks on magmakamber, mille sisu pole tardunud.[2]
Ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi. Seetõttu on mõistetav, et eri piirkondades on ajaloolise aja pikkus väga erinev: Uus-Meremaal näiteks mõnisada, kuid Hiinas tuhandeid aastaid, mistõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda. Seetõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 000 aasta jooksul.[3] Viimased 10 tuhat aastat tähendavad aega pärast viimase jääaja lõppu ja seda perioodi nimetatakse holotseeniks.
Maailmas leidub palju vulkaane, mis on viimase mõne tuhande aasta jooksul pursanud näiteks tosin korda. Isegi kui need vulkaanid pole inimese elueaga võrreldes aktiivsed, on nad geoloogilise ajaga võrreldes ikkagi väga aktiivsed.
Vulkaani eluiga (ajavahemik esimesest purskest viimaseni) võib olla väga erinev. On juhtunud, et vulkaan tekib, purskab mõned kuud ja lakkab seejärel toimimast ega purska enam iialgi. Teisalt on teada vulkaane, mis on tegutsenud miljonite aastate jooksul (Yellowstone'i vulkaan,[4] Etna).[5] Kuid vulkaani aktiivsuse määramisel ei ole mõistlik sellest lähtuda, sest vulkanoloogid ei suuda tänapäeval veel piisava täpsusega ennustada, kas mingi uinunud vulkaan kunagi hakkab tegutsema või ei. Olulised tegurid on magmakambri suurus (suuremad magmakambrid jahtuvad kauem), selle sügavus (sügavamal asuvad magmakambrid jahtuvad kauem) ja ka keemiline koostis (kui magma erineb oma koostiselt märkimisväärselt ümbritsevatest kivimitest, tähendab see tavaliselt seda, et magmakambril on ühendus sügavamate kihtidega ja see jahtub kauem).[6] Ka võivad uuemate uuringute kohaselt jahtunud magmakambriga ja seni ohutuks peetud uinunud vulkaanid soodsates tingimustes kahe kuuga taas aktiviseeruda.[7]
Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Suvalisel ajal on korraga aktiivsed maailmas vähemalt 20 vulkaani. Näiteks Stromboli on olnud püsivalt aktiivne juba tuhandeid aastaid. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud kehtivad aga vaid siis, kui vaatluse alla võetakse maismaal toimunud vulkaanipursked. Suurem osa laavast produtseeritakse ookeanide keskmäestikes ning kui kõik sealsed laavalõhed ka tegevvulkaanide hulka arvata, võib nende koguarv ületada miljoni.[8]
Tänapäeval elab tegevvulkaanide läheduses pool miljardit inimest.[9]
Eestis tegevvulkaane ei ole. Eestile lähimad tegevvulkaanid asuvad Itaalias, Kreekas, Norras ja Islandil.
Tegevvulkaanide uurimiseks on asutatud vulkanoloogiaobservatooriume. Need paiknevad tavaliselt tegevvulkaanide läheduses. Euroopa Liidus on vulkanoloogiaobservatooriume Itaalias, Kreekas, Assooridel ja Kanaaridel.
<ref>
-silt. Viide nimega 6kJny
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega FvEta
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega gG1pL
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 7tmLP
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega CrjQC
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega QyXXM
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Boodo
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega X8Jgs
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega FrXSv
on ilma tekstita.