![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2013) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2022) |
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.[1] Teosoofia on esoteerilise filosoofia süsteem, ideede kogum, mis otsib vahetut teadmist, olemise ja loomuse eeldatavat saladust, eelkõige seda, mis puudutab inimese jumalikku loomust.
Teosoofiat peetakse osaks esoteerika laiemast valdkonnast, viidates varjatud teadmisele või tarkusele, mis viib indiviidi kirgastumisele ja lunastusele. Sõna "esoteerika" ulatub tagasi 2. sajandisse pKr.[2] Teosoof püüab mõista universumi saladusi ja seoseid, mis ühendavad universumi, inimkonda ja jumalikkust. Teosoofia eesmärk on uurida jumalikkuse ja inimlikkuse päritolu ning maailma, elu ja inimkonna tsüklilist kulgemist. Teosoofia väidab, et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest.[3]