Termiit (segu)

Termiit on metallipulbri ja metalloksiidi pürotehniline segu.

Termiit tuleneb kreekakeelsest sõnast termos, mis tähendab soojust.

Süttimisel põleb termiitsegu intensiivselt ja eraldab suurel hulgal valgust ning kuumust. Põlemisel moodustavad termiitsegud vedela sularäbu, mille temperatuur tõuseb kuni 2500°C. Põlev termiitsegu on võimeline sulatama terasest ja mitmesugustest sulamitest valmistatud relvade ja varustuse elemente. Termiitide reaktsiooni on peaaegu võimatu kustutada, kuna reaktsioonis tekib pidevalt suur hulk lisasoojust. Ka leegi lämmatamist pole võimalik tekitada seetõttu, et termiit ja oksüdeerunud metall sisaldavad hapnikku.

Termiitidel on mitmekesine koostis. Kütuste hulka kuuluvad alumiinium, magneesium, titaan, tsink, räni ja boor. Alumiinium on levinud oma kõrge keemispunkti ja madala hinna tõttu. Oksüdeerijate hulka kuuluvad vismut(III)oksiid , boor(III)oksiid , räni(IV)oksiid , kroom(III)oksiid , mangaan(IV)oksiid , raud(III)oksiid , raud(II,III)oksiid, vask(II)oksiid ja plii(II,IV)oksiid^[1].

Reaktsiooni, mida nimetatakse ka Goldschmidti protsessiks kasutatakse termiitkeevitamiseks reeglina raudteerööbaste ühendamisel^[2]. Termiite on kasutatud ka metallide rafineerimiseks, laskemoona hävitamiseks ja süüterelvades^[3]. Mõnda termiiditaolist segu kasutatakse ilutulestiku pürotehniliste initsiaatoritena.