Toidulisaained

Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks^[1].

Mõnda säilitamismeetodit, nagu marineerimine (äädika abil), soolamine, maiustuste säilitamine suhkruga või vääveldioksiidi kasutamine veinides, on kasutatud sajandeid. 20. sajandi teisel poolel asuti kasutusele võtma rohkem lisaaineid, nende hulgas tehislikke.

Iga toidulisaainet tähistatakse numbrilise koodiga. Tähis E ja numbrikood viitavad kindlale keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Selline koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu riikides. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantii.

Lisaained jagunevad kolmeks rühmaks^[2]:

• looduslikud lisaained – looduslikest allikatest saadud lisaained (näiteks jaanileivapuujahu E410);
• loodusidentsed lisaained – looduses küll esinevad, kuid keemilise sünteesi teel saadud ained (näiteks sidrunhape E330);
• sünteetilised lisaained – looduses mitteesinevad ained (näiteks sahhariin E954).