Back Meşəgilası AZ Smarglëna CSB Prunus subg. Padus English Prunus subg. Padus Spanish گیلاسهای پرندگان FA Tuomet (alasuku) Finnish Ieva (pogentė) LT Czeremcha (roślina) Polish Prunus subg. Padus Ukrainian Cheremuxa UZ
| Toomingas | |
|---|---|
 Harilik toomingas Prunus padus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
| Perekond |
Toompuu Prunus |
| Alamperekond |
Toomingas Padus |
| Sünonüümid | |
| |
Toomingas on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv lehtpuude alamperekond.
Toomingad on levinud põhjapoolkera parasvöötmes.
Toomingatel on lihtlehed. Õied on koondunud 12–30 kaupa sihvakatesse rippuvatesse kobaratesse ja puhkevad kevadel pärast lehtede valmimist.
Kõigil toomingatel on luuviljad, mis kinnituvad oksale kas üksikult või kobarana. Rahvasuus nimetatakse vilju marjadeks, aga see pole bioloogilises mõttes korrektne. Viljaliha on söödav ja selle sees on kivikõva kestaga seeme. Seemneid ei tohi süüa, sest see sisaldab amügdaliini. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga organismis lagunedes tekib väga mürgine sinihape. Kuna toominga seeme on väga väike, siis tekib ka sinihapet nõnda vähe, et ühe seemne söömine pole veel eluohtlik. Viljad on lindudele korraga allaneelamiseks sobiva suurusega ja linnud neid ka põhiliselt levitavad.[1]
Toomingaid kasvatatakse ilupuudena. Küllalt levinud on nii täidisõielised kui kirjude lehtedega vormid. Õied on nii metsikutel puudel kui kultivaridel valdavalt valged või roosad.[1]
Puitu saab toomingatelt vähe, sest need pole suured puud, aga enamasti on see tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks.Mööblit valmistatakse näiteks hilistoomingast P. serotina, mis kasvab Põhja-Ameerikas ja üle 30 m kõrgeks. USA pärismaistest puudest on see tisleritöödeks üks hinnatumaid ja kallimaid.[1]
Toomingalehti söövad mõned liblikad, näiteks kollavaksik Opisthograptis luteolata.
Virgiinia toominga P. virginiana marjadest tehakse tarretist ja veini. See puu kasvab Põhja-Ameerikas.
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Looduse raamatukogu" 2012/1. "Aasta puud 2". Koostaja Ann Marvet. MTÜ Loodusajakiri 2012, lk. 80