Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

Esimesed asustusjäljed Traakias on ajast 6000 eKr, ajastust 4000 eKr on Traakiast jälgi metallitöötlemisest ning tänapäeva Bulgaaria territooriumilt, Varna linna lähedalt on arheoloogid leidnud jälgi vasest tööriistadest, relvadest ja ehetest. Ajastust 3000 eKr on leitud kullast ehteid, mis on ka esimesed Euroopast leitud kuldehted.

7. sajandil eKr algas Kreeka kolonisatsioon traaklaste aladele.

Traaklased asustasid antiikajal ulatuslikke alasid ning 5. sajandil ekr elanud ajaloolane Herodotos nimetas neid oma aja üheks kõige arvukamaks rahvaks. Herodotose ajal nimetati Traakiaks kogu Balkani poolsaare idaosa Doonau ja Egeuse mere vahel. Ka see laialdane ala muutus traaklastele kitsaks. Üks suguharu teise järel läks üle Bosporuse ja Hellespontose, et otsida Väike-Aasiast endale uut kodumaad. 3. aastatuhandel eKr rändasid Traakiast Väike-Aasiasse troojalased ja früügialased ning "Iliases" on traaklasi nimetatud troojalaste liitlasteks.

Kreeklased pidasid traaklasi sõjakaiks ja joomahimulisiks barbareiks, kuid hindasid kõrgelt nende hobuseid ja relvi. Nende kultuses oli tähtsal kohal muusika ja Homeros nimetas traaklasi maailma kõige musikaalsemaks rahvaks. Seetõttu peeti vanakreeka mütoloogia kangelast Orpheust traaklaseks.